Tänane kirjutis ei olnud plaanis, kaugel sellest. Ma olen alati lugenud neid lõputuid sulleripiltidega varustatud Facebooki postitusi ja teinekord kaasa tundnud, nii ausatele üleskutsete koostajatele, kui laimajatele, kes oma vihavaenlasi armutult tümitavad. Nüüd olen ise ka üks sarnane. Kui ainult Varna müügikuulutused nii kaugele jõuaks… Sest kohe allpool kirjeldatu on otsene rünnak minu sissetulekule ja varadele, mis tähendab otsest mõju minu lastele ja perele.
Ma olen eelnevalt mõned korrad maininud, et kevadel soetasime endale popid puhastusmasinad, osalt Varna vajadusest teinekord midagi korralikult puhtaks küürida, osalt ka mõttega jõudeajal neid välja rentida. Tekstiilipesuri rent on väga kuum sõna, aga korralik aurupuhasti on suurpuhastuseks ka väga vajalik. Mööbli juures saan seda kasutada näiteks nikerduste vahelt sodi eemaldamiseks. See selleks, ma ei ole siiani rendivõimalust suure kella otsa pannud, on vaid üks viisakas koduleht, mis veebiavarustes oma elu elab. Kuni esmaspäeva õhtuni…
Sain õhtul telefonikõne meesterahvalt, kes soovis rentida vaibapesurit. Olin veidi üllatunud, sest sellel teemal on tõesti vaikus olnud, varem on soovitud aurupuhastajat, aga kuna kellaajad ei klappinud, siis jäi tehing ära. Kõne oli viisakas ja informatiivne, inimene oli huvitatud ja lubas järgmine päev üle helistada, mida ta ka tegi. Ma olin nii elevil, et pooled maailma olulistest asjadest jäid kontrollimata. Jäi tegemata eelnev isiku, telefoni numbri taustauuring ja palju-palju muud olulist. Lauslammas ja ülinaiivne minust. Leppimise kokkusaamise kokku, tõstsin masina auto peale ja põrutasin linna Ülemiste keskusesse. Võtsin peale veel hääletaja, kellel oli just vaja Ülemistesse sõita ja kes oli väga õnnelik oma vedamise juures. Mina olin ka rahul, hoolimata koerailmast, oli mul ees esimene renditehing ning eks see sama elevus mind osalt hukatusse viis.
Ma võin teinekord olla ülimalt tuulepäine, olen selles osas pidanud ennast korduvalt kiruma, nii ka seekord, aga üks asi on mul küll väga tugeva antennina olemas – intuitsioon. Seekord sai see tõelise kinnituse, seitsmes meel ei ole mind varemgi alt vedanud ja tegelikult ei vedanud seekordki, minu sisetunne andis seda inimest nähes täiesti punast häiret. Aga mis ma teen, ma olen saanud kuskil kaubanduskeskuse juures kokku kliendiga ja meil on tehing vaja teha. Ei löö ju kliendi ees auto ust kinni, sest sisetunne ütleb, et sellest asjast head nahka ei tule. Olen pidanud oma elus varemgi kokku puutuma inimestega, kes veidi kahtlased välja näevad, aga suheldes osutuvad igati meeldivaks ja normaalseteks inimesteks. Sundisin ennast rahulikuks, tegin id-kaardist fotokoopia ja kuni järgmise päevani püüdsin ennast tagasi hoida ja seda inimest mitte googeldada. Kui ta kokkulepitud ajaks kohale ei tulnud, tegin seda siiski ja tuli välja, et inimesel on väga pikk kuriteoregister. Helistasin abikaasale, et masinat me ilmselt niipea ei näe, kui üldse. Proovisin “rentnikule” ka helistada, saatsin viisaka sõnumi isegi, aga nagu ikka sellistel puhkudel, on telefoninumber ajalooks saanud.
Praeguseks hetkeks on avaldus politseisse tehtud, on ka olnud sellel teemal väike telefonivestlus ning kõikvõimas infokandja sotsiaalmeedia on saanud oma postituse, mida on usinalt jagatud. Samuti olen oma sellesse sidunud ka teise ohvri, kelle hoiatav üleskutse antud inimese teemal samuti Facebookis oma elu elab. Minu esialgne paljujagatud postitus on kustutatud, sest sinna oli kommentaariumi kaudu segatud inimesi, kes ei ole võibolla üldse asjaga seotud, kuigi nende elavnemise põhjal võiks seda ka arvata. Samuti olen saanud hulga sõbrakutseid tundmatutelt inimestelt, mind on viisakalt ähvardatud. Uskumatu, kuidas maailm hoiab selliseid rumalaid inimesi, kes mustal turul saaks pesuri eest 300-400 eurot. Ma maksan selle raha eest oma laste lasteaiamaksud ühes kuus ja käin mõne korra toidupoes. Sellist raha annab ausalt ja üsna lihtsa tööga välja teenida, kus ei ole kuritegelik taust nii oluline. Küllalt leiab tööandjaid, kes taustakontrolli ei tee. Kurb on ka see, et ilmselt on sellel inimesel lapsed, kes talle alt üles vaatavad ja temalt eeskuju võtavad, vähemalt esimestel eluaastatel.
Mis ma siis siiani olen õppinud. Ära usalda mitte kedagi peale iseenda, sest enda sisemuses kisendav äratuskell võib teinekord väga õiget häiret anda. Siinses sissekandes ei maini ma selle sulleri nime, kes väga tahab võib minu isiklikul Facebooki kontol postituse läbi lugeda ja kui keegi, kes ei ole mu sõbralistis ning uudishimu tal elada ei lase, siis andke privasse märku. Saadan üleskutse edasi.
Related Posts
