Ratas

Natuke on piinlik ka, aga on tehnikaid ja töövõtteid, milles kliendid värvimüüjast ette jõuavad (khm, Kadri). Siinkohal mõtlen ma kombot Fusion mineraalvärv, kompressor ja spreipüstol. See on teema, mis meie pisikestes värvigruppides veel kuum ei ole, sest eestikeelseid gruppe pea ei olegi ja meie mikro Fusion Mineral Paint värvientusiastid alles kogub liikmeid. Küll on see väga aktuaalne igasugustes inglisekeelsetes üle maailma toimivates sotsiaalmeedia gruppides (näiteks Homestead House enda grupp – Paint It Beautiful, mille alla kuulub ka Fusion Mineral Paint), kus vähemalt paar korda nädalas tehakse postitus Fusion mineraalvärvi sobivuse kohta suruõhu värvipüstoliga värvimiseks. Olles nüüd seda ise katsetanud, siis võin käsi südamel kinnitada, et Fusion sobib selleks suurepäraselt ja kellel vähegi on võimalik, siis soovitan soojalt, sest see on lihtne ja lõbus!

Alustan siis otsast peale, selleks on vaja püstitada paar küsimust. Miks kasutada värvimisel värvipüstolit? Milline värv sobib värvipüstolisse? Vastused on tegelikult imelihtsad,  kui oled mõnda aega värvinud. Üks asi on pintslijäljed. Mina ei loo sellel kohal illusiooni, nagu oleks isetasanduva värviga värvimine täielikult pintslitõmbe vaba. Usun, et maailmas on võibolla nii osavaid pintseldajaid, kes sellise imeteoga hakkama saavad, aga ma ise leian, et närvikulu, mis ideaalse soorituse saavutamiseks tekib, et ole seda väärt. Värvimine peab olema eelkõige fun ning kui seda teha käsitööna, siis mina isiklikult ei lase ennast sellest häirida, kui mõnel mu tööl on pintslijäljed. Kui aga eesmärk on saada täiesti veatu “poemööblit” meenutav lõppviimistlus, siis värvipüstol on just see õige tööriist. Samuti on see suurepärane abivahend keerulisemate pindade värvimisel, millel leidub ohtralt soppe ja nikerdusi, näidistööks valitud sõidukõlbmatu jalgratas on ideaalne algmaterjal.

Rootsi päritolu jalgratas enne värvimist

Värvipüstolisse sobib värv, millel on võimalikult väikesed värviosakesed. Lisaks paljudele tava ehituspoe värvidele, sobib selles kasutamiseks ka Fusion mineraalvärv. Värv muudetakse suruõhu abil väikesteks osakesteks ning kuna püstoli sisemised torukesed on imepisikesed, siis värviosakeste suurus mängib siin suurt rolli ummistuste tekkimisel, praegusel juhul mittetekkimisel. Kui ehituspoe värvi puhul on pakendil soovitus värvi vedeldada, siis mineraalvärvi puhul seda tegema ei pea. Lisaks mainin ära, et iseenda mugavuse mõttes, on hea valida veepõhise lahustiga värv – värvipüstolit on kordades mugavam puhastada. Fusioni värvid on veepõhised, mis teeb töövahendite puhastamise tõepoolest kordades lihtsamaks.

Värvimisprotsess ei ole tuumateadus. Arvestama peab sellega, et lisaks värvitavale esemele, lendab värvi igale poole mujale. Selle jaoks tuleks tubastes tingimustes toimetades siseruumi pinnad, millele mitte mingil juhul värvi ei soovi, võimalikult kinni katta. Kui värvida õues, peaks olema võimalikult tuulevaikne ilm ning projekt võiks valmida varjus. Mina värvisin õues. Esimene pootund olid mul ideaaltingimused täidetud, veidi hiljem, kui oli vaja värvida ratta teist külge, liikus päike juba tööalale, aga sellest hoolimata spreitasin katse eesmärgil edasi ja polnud hullu. Lihtsalt kiiremini tuli tegutseda, sest värv kuivab ülikiiresti. Värviala katsin eelnevalt suure koormakattega.

Koormakatte kinnitasin seinte külge naeltega.

Samuti pole vähemoluline värvitava pinna ettevalmistus. Tunnistan nüüd ausalt, et olin selle tööga hästi kärsitu ja võibolla ei olnud jalgratta keti juures just kõige hoolikam vana õlimöksi maha küürima, aga kuna on tegemist sellise veidi shabby chic projektiga, millel ei ole oluline perfektne lõppviimistlus, siis pigistasin selle koha pealt silma kinni. Aga ma ei väsi rõhutamast, et kui ese läheb korralikku kasutusse ning kui on tegemist kasutatud algmaterjaliga, siis korralik seebiga pesu on püsiva lõpptulemuse garantiiks. Ehk siis kerge õlivaba seep, loputus, kerge karestamine, tolm maha ja värv peale. Nii peaks toimima iga kord, kui on soov saada kauapüsiv tulemus. Ja nii tuleks toimida ükskõik mis värviga, ideaalis ka kriidivärviga.

Natuke lähemalt ka töövahenditest – värvipüstolist ja kompressorist siis. Kompressor on õhku kokku suruv seade. Meie ehituspoodides on enamasti elektri abil töötavad kompressorid. Minu masin tuli koos erinevate otsikutega ning tellisin selle Jõuluvanalt 6 aastat tagasi. Eelkõige oli see mõeldud polstritööde jaoks. Hästi naislik soov, eks. Muidugi sai jõuluvana veidi valesti aru ja mõnda aega peale seda sain mitu aastat järjest jõuludeks erinevaid tööriistu, huvitav, kas Jõuluvana teeb ka sünnipäevakingitusi… Noh igatahes, kuna ma olin Nikerdajates just valmis saanud oma esimese tooli, siis tundsin, et mul oleks sellist asja vaja. Praegu olen muidugi veidi teadlikum  ning võibolla valiksin veidi vaiksema ja võimsama masina, aga minu punane nunnu ajab asja ära.

Kompressor on see punane ja selle ees on värvipüstol. Selle valge anuma sisse käib värv ja see anum ise kruvitakse enne püstoli külge. Püstol ise pannakse sinise vooliku külge.

Värvimisprotsess ise on puhas lõbu. Paned masina tööle, vajutad püstolil päästikut ja värvid. Täpselt nii lihtne ongi. Mina olen kompressoriga juba mõned aastad kokku puutunud, aga esmakasutajal soovitan kindlasti masinaostmisel konsulteerida müüjaga ning enne kasutamist tutvuda põhjalikult manuaali ja ohutusnõuetega. Näidistööle läks peale toon nimega Azure. See värvi valimine on alati nii raske töö, sest toonivalik on lai, otsustada aitas lisaks värientisiastide grupile Facebookis fakt, et pakutud toonidest oli Azure potsik transpordil kannatada saanud ja see oli ülearu. Selline särav toon on silmale tõeline rõõm ja katvus on samuti suurepärane. See ratas hakkab lähitulevikus pilgupüüdjana kaunistama Varna poodi aadressil Soo 28, Tallinn. Annan selle sinnailmumisest kindlasti teada Varna Facebookis ja Instagramis, hoidke silm peal 😉

Pool on valmis
Siidjalt matt lõpptulemus poritiival
Jaga postitust

Kirjuta siia oma mõtted..