Väike on nunnu! See oli minu tingimus sellele projektile, mille abikaasaga ühistööna otsustasime endale võtta. Ehk siis pisike haagissuvila it is! See ei ole üldse mingisugune niisama meeletus, absoluutselt mitte. Oleme oma pisikese perega olnud haagissuvilaga glämperid varsti pea dekaad. Meie liikuvas kodus on kõik mugavused – oma voodi, lastele nari, oma tekid ja padjad, väike köök külmiku ja gaasipliidiga, sooja saamiseks ahi, tualettruum algelise duššivõimalusega, soe vesi. Mõnusaks äraolemiseks kodust eemal ei ole rohkem vaja. Parim puhkus sisaldab nädalavahetust Haapsalus, seenereisi Lääne-Virumaal või rannapuhkust Perakülas. Enne lapsi oli see suurpärane kuiv ja soe öömaja pakkuja mudastel rokkfestivalidel. Tõmbasime kummiülikonnad selga, viskasime lava ees näppu, pärast jätsime porised riided õue vihma üle loputada. Samal ajal kui telkla täitus vihmaveega, oli meil magus uni oma voodis ja oma teki all. Perega reisides on boonuseks madalad majutuskulud, kahe lapsega hotellis ööbimine on päris kulukas, eriti kui lapsed ei ole enam kaheaastased kaisubeebid. Nii me seda mõtet mõlgutasime ja otsustasime haagissuvilate maale kohale minna ningnaaseda ühe väikese 1990ndate retroisendi võrra rikkamana.
Sihtkohad valitud, kaubik renditud (sest nii kaugele sõites tasub ka kohalikke taaskasutuspoode külastada), lapsed Mummu juurde puhkama saadetud, alustasime kesknädala õhtupoolikul oma sõitu. Ma ei ole väga roadtrippija tüüp, stressasin selle reisi pärast mitu nädalat ette. Mõte kiirtee tankla toidust, 14h järjest istumisest ja poola politseist ajas juba ette judinad peale, mistõttu olin reisipäeva hommikuks täielik närvipundar. Kraaklesin lastega, kes tajuvad eriti hästi minu närvilisust ja kuidagi oskavad vinti veel juurde keerata. Kokkuvõttes ei olnud istumine ja kiirteeäärne toit üldse nii hull ja poola politseinikel ei olnud põhjust tülitada, küll aga soovitan teha erinevate teemaksude kohta suuremat eeltööd, kui meie seda tegime. Eriti puudutab see Lätit ja Leedut ja kaubikuid/autoronge, mille täismass on üle 3 tonni. Kui plaanid võtta rendist ühe suurema N1 kaubiku, et Lätti näiteks IKEAsse tervet majatäit mööblit ostma minna, siis mine vaata seda arutelu trip.ee foorumis. Oled rohkem kursis kui meie olime. Võiks ju ignoreerida ja trahvi saada, mis see hoiatustrahv ikka on. On ikka küll, koguni 180 eurot on! Leedu-Poola piiril peeti meid ka kinni, mina olin roolis ja pidin hirmust püksi pissima, aga õnneks Läti politseinikud informeerisid meid, et naabervabariigis on ka teemaksud ja meil oli kõik korras. Haagissuvilaga tagasi tulles mahtusime oma autorongiga juba Poola teemaksu kategooriasse, selleks tuleb osta viaTOLL elektrooniline seade, sellega on väga mugav, õigesti paigutatult piiksutab see kõikides vajalikes kohtades ettemakstud summad maha.
Ühe otsa sõiduaega saime kokku 28 tundi, seda koos kõrvalpõikega Belgiasse. Minnes ööbisime 2 ööd teeäärsetes hotellides, mille valisime välja booking.com lehel surfates ca tunnike enne kohalejõudmist. Hilisöisel saabumisel otse letist öömaja võtmisel ja booking’i hinnal ei olnud vahe väga suur ja kuna meile oli olulisem võtta sõidust maksimum ja samas mitte üle pingutada, siis olime üsna paindlikud. Korralikku etteplaneerimist armastava ja kindla peale mineku mina, oh see oli raske, aga ma sain sellise spontaansusega päris hästi hakkama. Hea uni võrdub minu jaoks hea meeleoluga, magamata öö=reisikaaslane from hell! Tagasitulles tudusime ühe öö Hollandis meheõe Merle kodus ja ühe öö oma vastsoetatud haagissuvilas Poola kiirteetankla rekkaparklas.
Lennukiga lennates ei näe nii palju kui autoga sõites, see on sellise reisimise suur pluss. Olen lapsena samamoodi klassi rahvatantsurühmaga Ungarisse sõitnud, bussis ööbimisega… (oo õud!) Aga siis kulus aeg omavahel lollitamisele ja esimesed emotsioonid välismaast olid alles Poolas Krakowis ja Ungari viinamarjaistandusi nähes. Täiskasvanuna reisides näeb hoopis teisi asju, naljakas on see, et kui erinevad võivad olla riigid ja kui armas ja normaalne on oma kodumaa. Meie sõitsime läbi Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Hollandi ja Belgia, iga riik oli ise nägu, igas riigis oli midagi hingematvalt ilusat (isegi kiirteed mööda sõites) või ülinaljakat, aga ka palju sellist, mis hämmeldust tekitab.
Läti on näiteks alati täiesti omamoodi, tuled üle piiri ja kohe on kuidagi teistmoodi, aga samas on rohkem Eesti moodi kui teised riigid, mida läbisime. Kui muidugi üliuljad kohalikud autojuhid ja killerrekkajuhid välja arvata. Ja enne kella 22 toimuv sagimine piiripealsete alkopoodide juures Iklas. Leedust olen alati arvanud, et see on üsna sarnane Lätile, vale! Me muidugi ei sõitnud läbi pealinnade, aga liikusime mööda üsna lähedalt suurlinnadest mõõduvaid teid. Kui Riia eeslinnad ja külakesed on sarnased meie linnalähedaste asulatega – ilusad majad, ilusad aiad, siis Leedus oli lugu hoopis teistsugune. Nii palju on näha vaesust, maainimeste viletsust. Enamik maju, mis teelt paistsid olid viletsad, trööstitud, lipp-lipi, lapp-lapi peal. Paar linnakest, millest läbi sõitsime ei tekitanud mingit muud emotsiooni kui kurbust – mornid kohalikud inimesed tänavatel ja räämas majad.
Poola – reklaamplakatite ja rekkajuhtide riik, pooled poola meestest töötavad tõenäoliselt kaugsõidujuhtidena, või vähemalt nii tundus Saksamaa kiirteel liikudes. Poolas on Saksamaalt toodud suuremal ja vähemal määral lömmisõidetud autod suur äri, sest pisemaid ja suuremaid autotreilereid katkiste ja kriimuliste autodega vuras Poola poole päris tihedalt. Poolas on tulemas valimised, paksude ja pingutavalt naeratavate poliitikute plakateid jagus eramajade aedadele, ringristmike postamentide seintele, poeakendele, igale poole. Seda, et kirik on oluline, see paistis ka väga silma. Linnake, mille tee koosnes peamiselt aukudest ja roobastest ning mille elanike majad olid tagasihoidlikud, uhkeldas ühe-kahe-kolme kahetornilise kirikuga, osad neid suhteliselt värskelt ehitatud. Poola tankla võikud, muide, olid reisi maitsvamad ja teenindus suurepärane. Ühes bensukas oli vist elektriline õhuvärskendaja rikkis, selle aroom kattis meid ka järgmine päev peale duši all käimist.
Saksamaa oli kiire läbisõit, kiirteel on tempo ikka tohutu. Sõitsin kohale minnes vahepeal ja kui väikese autoga oleks võibolla kiirtee isegi lõbus, siis suure kaubikuga on see hirmus. Ässad sõidavad nii kiiresti, et vaatad ümberreastumiseks peeglisse ja ole veendunud, et on ohutu minna ning enne manöövrit peeglisse visatud pilguheit ehmatab soolasambaks, sest tõenäoliselt lennukooli reaktiivlennukite eriala lõpetanud vastne piloot kimab lapats põhjas nii kiiresti mööda, et auto mark jääb selgusetuks, näed vaid, et kere värv võis olla midagi hallikat. Ja lõputud teetööd, et kiirtee veel kiirem ja parem oleks.
Holland ja Belgia on tunduvalt rahulikumad ja lahedamad. Võibolla meile tundus ka nii, sest need olid sihtkohariigid. Vaatasime ringi veidike Belgias ning uudistasime Hollandis, aega meil muidugi ülearu ei olnud. Haagissuvila kohta olime eelnevalt eeltööd teinud ja kuigi enamus veebilehti on kohalikus keeles, siis inimesed, kes seal elavad ja töötavad, räägivad ja saavad normaalsel tasemel inglise keeles hakkama. Sealjuures ei pöörita keegi silmi, et Sa kohalikku keelt ei oska. Haagissuvila valikul ei olnud meie jaoks selle vanus nii oluline, sest lõplik variant ei saa välja nägema selline nagu on originaal. Või vähemalt mina loodan nii. Oluline oli, et ahjud, pliidid ja külmkapid töötaksid (need käivad gaasi pealt), et ei oleks niikuskahjustusi ja et üldmulje oleks enamvähem viisakas. Samuti oli minu jaoks oluline suurus, sest kuna tegemist on pooles osas minu projektiga, siis pean ma saama sellega sõidetud nii, et ma ei peaks tegema eraldi BE kategooriat lubavat koolitust. Kuna tegemist on väikese eksemplariga, siis puudub sellel tualetivõimalus, mis meie juba olemasoleva luksussuvilal on olemas, aga ilma selleta saab vast hakkama. Mis suuruse puhul on ka oluline, on see, et see tundub olevat paras amps minusugusele tegelasele, kes liiga suuri asju tehes ära väsib ning need pooleli jätab.
Praegu olen ma küll väga elevil ja pea on mõtteid ja ideekavandeid täis. Paar asja on juba üsna kindlad, aga eks see kõik selgub lõplikult siis, kui ma olen oma projektiga lõpule saanud. Kindel on see, et Fusion mineraalvärvi tooted saavad ohtralt esineda ja kindel on see, et jagan ka edaspidi erinevate tööde käiku, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Hetkel olen nädalake puhanud, aga tegelikult tahaks juba käed külge panna.
Related Posts
