Eelmise halva päeva jätkuks niipalju, et eelpool avaldatud halapostitus ei piirdunud ainult seal kirjas oleva häda ja viletsusega. Unustasin sellele päevale lisada ka telgisaaga, mis on endiselt käimas ehk lugu sellest kuidas tellida endale mõnel laadal käimiseks varjualune ning peale 18.02.2016 tehtud tellimust ootama jääda. Küll on mind ära unustatud, küll ei ole toodet laos ja kui lõpuks saabub rõõmupäev, mil saabub kauaoodatud kaunike, siis telgi asemel saabub hoopis varikatus. Panin täna jälle järjekordse kirja teele, et pool pakki on puudu. Eelmise nädala pasahunniku päeva keskpäevaks olin nii läbi omadega, et palusin abikaasal neile helistada, sest tundsin, et ei ole võimeline ise seda kõnet rahulikult võtma. Lubati puuduolev pakk saata, täna tegin neile meeldetuletuse, et endiselt ootan. Avalikult ma kedagi mustama ei kavatse hakata, sest meil kõigil on päevi, mil me mitte kuidagi ei jõua graafikus püsida, aga noh, täna on 15.04.2016, esimesest kirjast möödas on pea 2 kuud.

Tahtsin selle viimase halva välja lasta ja tegelikult ei olnud see tänase postituse eesmärk. Arvuti taha istumise eesmärk oli hoopis teistsugune. Muidugi soosib kirjutamist ka jahedapoolne ilm, aga see selleks. Selle nädala teema on töistes ettevõtmistes olnud kahe põneva värvi vastandumine. Olen nüüd juba mõnda aega katsetanud kahte tüüpi isetegijate lemmikvärve. Miss mustard seed’s Milk Paint ehk piimavärv (kodulehe link) ja Annie Sloan Chalk Paint ehk emakeeles kriidivärv (kodulehe link). Tegemist ei ole kõige soodsamate ostudega, tavaline Tikkurila mööblivärv on kordades rahakotisõbralikum, aga viimasega töötamine nõuab ideaalsete tulemuste saavutamiseks klassikalisi restaureeimisvõtteid ehk eseme puhastamist puidupinnani või siis kruntvärvi kasutamist. Seda viimast ei ole ma veel katsetanud, aga mõttes on üks tooliprojekt, millel kruntvärvi käiku lasen. Piima- ja kriidivärv oma esialgsetes lubadustes jätab puhastamise osa välja, mistõttu on need just koduste tegijate seas väga populaarsed.

Suuremas koguses katsetamiseks võtsin esialgu ise kätte Miss mustard seed’s piimavärvi. Siiani on värvitud sellega 10 tooli. Olgu kohe öeldud, et õppevideosid uurides ei olegi asi nii lihtne kui pakil esialgu tundub, sest kõnealune värv eeldab siiski puhastud puitu, kui on soov saavutada puhas ja kattev (loe: mittekooruv) tulemus. Värvi saab kasutada ka eelnevalt töödeldud pindadele, kuid see eeldab Bonding Agent’i juurde segamist ning pindade eelnevat karestamist. Värvi käsitlemise teeb keerukaks selle kokkusegamise vajadus. Värv on ise pulbri kujul taassuletavas pakikeses, mistõttu on hoiustamine ülilihtne, aga ühtlase tükkideta värvi segamine suhteliselt kergesti tolmavast pulbrist ja veest nõuab püsivust. Valmissegatud värv tuleb kohe ära kasutada, sest seismise peale saab sellest piimavärvitarretis. Teisel värvimise korral pidin viskama ära poole paki jagu värvi, sest pesamunale ei sobinud minu töötegemise soov ja mõni tund hiljem ei olnud valmissegatud värviga midagi peale hakata. Värv kippus ka kooruma, hoolimata sidusaine lisamisest. Selle värviga on keeruline töötada, algajale kohe kindlasti ei soovita, kui just eesmärgiks ei ole enda proovilepanek. Samas meeldib mulle selle värvi läbikumavus, ka peale mitut kihti. Sellist lohakalt šikki efekti annab sellega lihtalt saavutada. Läbikumavus, mõned koorumised ja pragunemised, selle jaoks ei pea väga vaeva nägema, need tulevad iseenesest. Lõppviimistlusena soovitavad tootjad kasutada vaha või õli. Viimase seisukohalt ei oska ma sõna võtta ja vaha on supermõnus sellisele vähenühitavale ning keskmist koormust saavale pinnale. Mina eelistan oma restaureerimisjuhendaja õpetusel kasutada mööblilakki.

Annie Sloan’i kriidivärvi suures koguses katsetamise kogemust mul peale eilset ei olnud. Siiani olin kasutanud seda mõne varna peal. Piimavärvitud Südamlikele toolidele kuulub kaaslaseks selline talulaua tüüpi massiivsem täispuidust tegelane. Toolide värvimisel kasutatud toon oli poest otsa saanud. Tuli hakata oma kriidivärvidega tutvust sobitama. Ja ausõna see on imelihtne. Värv on väga mõnus siidine, lihtne kasutada. Minu jaoks ehk pisut liiga kattev, isegi peale veega vedeldamist (pean seda julgemalt tegema). Värvikulu on katvuse tõttu ka üsna väike, ühest kihist piisab kui korralikult ja kiiresti värvida. Tulemus on kohe sile ja tükivaba ja värvitavat pinda ei pea eelnevalt töötlema. Mina olen rahul! Ehk tuleb pikemal kasutamisel välja mõni miinus, ma siis kindlasti kirjutan sellest. Ainult lõppviimistlust ei tasu vaha või minu puhul laki näol unustada.

Mõlemat eelnevalt mainitud värvi saab Tallinnast osta Vintage Chick’i poest (FB link). Samuti on Annie Sloan’i värvi võimalik saada ka Vintage Chick’i Tartu poest, Kärdlast Moe Muusa poest (FB link) ja Pärnus Kookoni ja Woolmint’i ühendatud kohvik-poest. Südamliku komplekti saan valmis ja pidistatud järgmiseks nädalaks. Mõlemad värvid lubavad suhteliselt kiiresti saada lõpptulemuseni, mis kärsituma isetegija jaoks boonuseks. Ma kipun tagasi oma laua juurde, sellega on veel tööd ja eksperimenteerimist , aga lõpp on lähedal. Eelmine nädalavahetus maandus õuele järjekordne kogus vanamööblit. Peale Käsitöömessi saan ehk midagi juba sealt ette võtta.

Jaga postitust

Kirjuta siia oma mõtted..