Olen üsna algaja laadalkäija. Ostjana on mul kogemust vast aasta paar, aga müüjana… Täitsa roheline veel. Need paar käiku, mis olen Varnaga käinud on kurnavad, väga kurnavad. Müts maha kõikide kogenud tegijate ees, teie töö ei ole lihtne. See meeletu suhtlemine ja oma kauba pakkumine, eestlane ei taha olla ju pealetükkiv (ei taha ka pealetükkimist :P). Mis parata, muidu tähelepanu ei saa, viisaka eestlasena palun juba ette vabandust, aga ma ei taha olla see kurja näoga põrnitsev nutitelefoni näppiv müüja. Müügitöö on väsitav…
| Terve eelmise nädala olin haige või põetasin teisi haigeid, mistõttu oli see nagu üks suur kurnav põdemine sellest täikamöllust. Ideed muidugi lendasid nagu ikka 100-kaupa, mistõttu päris juhe seinast väljas ei olnud, aga enda arvates olin üsna laisk ja mõttetu tegelane. Reedeks olin ennast niipalju kogunud, et komandeerisin mõned nagid Tabasalu Eakate Päevakeskusesse Harku valla käsitöömüügile. Valik oli seal päris ilus ja lahe. Otse loomulikult pakuti väga palju kudumeid, aga need olid väga mõistliku hinnaga. Veidike leidus lastekraami, jõuluehteid, iseenda kaunistamise kraami. Ostsin ühe keraamilise prossi, eks siis näha ole, kas jääb mulle või läheb kingikotti. Hinnad olid mõistlikud ja sealsest ostust läheb osa tulust päevakeskusele, väike heategu käib ka asjaga kaasas.
Pühapäevaks olin ennast niipalju kogunud, et lasin käed toimetama jälle – võtsin ennast käsile. Selle tulemusena valmivad loodetavasti homseks uued varnad. Seekord natuke teistsugused – ilusad, nagu mu abikaasa ütleb. Ehk siis veidike teises stiilis, veidike uuemale ja paremini hoitud puidule, aga siiski taaskasutusmaterjalile, veidi lihtsamate nagidega. Esimeste ilusate konksud on taaskasutus päritolu, ehk eelnevalt teeninud kedagi teist. Stay tuned! Kui homme veidigi valgust on, saan enamvähem normaalsed pildid. Täna tahab veel värviosa kuivada. |
Related Posts
