fbpx

Olen juba mõnda aega mõlgutanud mõtteid uute põnevate värvide teemal, mõtelnud ja unistanud. Nagu ma eelnevalt olen juba maininud, on mu kodu täis igasuguseid mööbliprojekte ning mul on väga vaja oma kodus ruumi juurde teha, mistõttu jõuan ikka ja jälle tagasi oma projektide realiseerimise juurde. Lühidalt, korda ja ära! Varna asutamisega sai lumepall veerema lükatud ning otsustasin oma koju lasta uuendused värvimaailmast.

Nõnda võtsin suure skepsise kiuste vastu otsuse lubada oma mööbli külge veidike eksperimente. Vintage Chick’i poest sai soetatud koduste isetegijate suur lemmik –  Annie Sloan’i kriidivärv (link kodulehele siin!). Esimesed katsetused said sellega tehtud kahe varna peal – Hõbe Üks ja Hõbe Kaks said endale peale liiliakujulised kaunistused (kõnealuseid nagisid saab vaadata siit, need on täitsa saadaval veel ;)) Väikese pettumuse valmistas mulle sama kaubamärgi vaha, aga ilmselt on tegu minu kogemuste puudumises mööblivaha maailmas. Ma ausalt ei kujuta ette, kuidas kõik need vahakummardajad oma kummuteid ja söögilaudu kasutavad, sest minu jaoks ei tundu see just kõige paremini igasugust nühkimist kannatav materjal, aga see on jälle minu kogenematu arvamus. Lisaks on sama tootega tausta saanud ka varnake Kukk Või Kana. Seekord juba julgemalt 🙂 Annie Sloan’i värvi ostsin selle üsna krõbeda hinna tõttu kõige pisema potsiku. Aga peale neid nagisid ma seda rohkem ei katsetanud ja nii jäi see mõneks nädalaks rahunema ning minu mõtted settima.
Paar polstrikursust hiljem olin valmis uuesti proovima, Anneli Nikerdajatest värvis kriidivärviga toole ja sain temalt kogemusi ammutada. Minu mõtted liikusid vaha osas õiges suunas, ka Anneli arvas, et vaha ei ole kõige parem kasutada, kui asi puudutab väga kasutatavaid asju. Olen mõelnud lakkimise peale ja sain julgustavaid mõtteid, et olen õigel teel. Anneli on muide nii kõva tegija, et tema brändi ei toida, vaid teeb oma kriidivärvid ise. Sain mõned purgikesed katsetamiseks kaasa, aga nende proovimiseni ma veel jõudnud ei ole. Siiski, sattusin Vintage Chick’i poodi peale Telliskivi Kirbuturu müügipäeva uuesti uitama ja nii mu ostukorvi rändas järgmine värvimaterjal – Miss Mustard Seed’s Milk Paint (kodulehele saab siitkaudu).
Kuna seda müüakse pulbrina, millest jagub nii kummuti või suurema peeglilaua jagu (ja jääb ülegi…), siis esimese asjana mõtlesingi värvida oma männipuidust kummutit, siis skandinaavia modernistlikus stiilis peeglilauda, siis sõbranna toodud funk öökapikest… Mõtteid ja valikuid palju, nagu ikka. Kriidi- ja piima- ja mis iganes seda tüüpi värvide kasutamise teeb lihtsaks see, et värvitavat eset ei ole enne vaja vanast lakist, värvist ja muust sellisest puhastada. Lihtsalt kannad peale ja seejärel vahatad, lakid, õlitad (viimane variant siis, kui on värv siiski puhtale puidule kantud). Selline lõppviimistlus hoiab värvi paigal. Värv ise annab mööblile sellise shabby chick stiilis välimuse – mitte nii hirmus korralikult värvitud, sellise veidi robustsema väljanägemise. Mulle see meeldib.
Suure kaalumise tulemusena tegin otsuse – piimavärvi alla lähevad minu 2 kallist 1950-ndate funk-stiili matkivat tooli. Nii ma siis terve nädala teise poole katsetasin ja peale mõnepäevast õhinaga tööd, saan näidata esimest tooli, lisasin pildi sellest alla. Teine tool on veel esimest kihti kuivatav ning vajab veel kokkuliimist-kruvimist ja padja polstri uuendamist. Sellised suured sebimised ja sealjuures õnnestumised panevad südame väga põksuma!
Varnade koha pealt olen olnud ka tegus. Valmisid mõned täiesti teistsugused varnad. Veidi minimalistlikumad, siledamast puidust ning putukateemaliste piltidega. Panen mõne pildi siia ka, aga neid kõiki saab uudistada veidi uuendatud kodukalt Varnad nime kandvalt leheküljelt 😉
Jaga postitust

Kirjuta siia oma mõtted..