Nagu kõvasti kuulutatud sai, pakkisin varnad ja põrutasin famiiliaga nädalavahetusel Pärnusse. Meie perebuss oli äärest ääreni manti täis, minu esimene täika ju ja Varna debüüt :) Reedel jõudsime suht mõistlikul ajal kohale ja kuna enamus ettevalmistusi – hinnalipikud, visitkad, kotid jms. sai eelneva nädala sees tasakesi ette valmistatud ja ära pakitud, siis väga palju närvilisust ei olnud, tähtis oli vaid see, et kogu vajalik mant kindlasti kaasa saaks.
Palju ma siis müüsin, mitte midagi! Suur ümmargune 0! :D See-eest ostsin, alguses tagasihoidlikumalt, hiljem juba ilmselgelt stressimaandamiseks ja julgemalt. Igas mõttes jäin miinusesse, nii eraisiku kui ka ettevõtjana. Kahjuks oli kauplemispäeval ostjate huvi väga leige, ostjaid peaaegu ei olnudki. Täika viimasel tunnil tegime korraldajatega väikesed rõõmuhõiskeid igale sisseastuvale ostjale, enamik kauplejaid lahkusid pea kogu toodud kaubaga, ainult minu naaber võis asju kokku pakkides rõõmustada, et tuli kahe ja lahkub ühe kohvriga. Aga tal olid ikka väga head hinnad ka. Korter13 asukoht on ka veidi kahtlane ning kolmandale korrusele vantsimine nõuab kerget füüsilist koormust, mistõttu kohale jõudsid vaid tugevamad. Lisaks sellele, oli Pärnu kaubanduskeskutes midagi Osturalli sarnast, ning enamus pärnakaid, nii mulle tundub, eelistasisd oma rahakotti sinna kergendada.
Ma ei saaks öelda, et see käik nüüd täiesti pointless oleks olnud. Jagasin mõned visitkad ja sain nagide jaoks palju ideid. Sain ka vaatluste põhjalt tagasisidet, et see, mis ma teen on äge. See tõstis natuke egot ja sain ka julgustust kasutamaks ka konksudena rohkem taaskasutust ning et liigun õiges suunas. Olgu selle väsitava nädalavahetusega nii nagu on, tööriistu veel varna ei viska ja kauplemisest ei loobu. Kuigi tuttavaid nägusid liikus täikal imevähe, loodan neid kohata ka järgmisel esinemisel, sedakorda Telliskivi Kirbuturul pealinnas. Kohtume 21. novembril!