Viimased nädalad on minu jaoks olnud nagu viimase aja ajalehed – postkastist toon hommikuti õite õhukesed sõnakandjad. Suvine “hapukurgi hooaeg” on varakult startinud. Ma enam ei oskagi midagi arvata. Eelmine nädal oli meeletu udu ja ega praegugi parem ei ole. Mõtlesin, et kui sõidan Pärnusse, on see mõnus vaheldus, oligi, aga asjalikuks see mind tagasi ei teinud. Kõik kulmineerus õuduste reedega, mil sain hommikul teise trahvi kiiruskaamerast viimase kahe nädala jooksul, sest arvasin ennast liiga aeglaselt sõitmas. Sellega muidugi reede veel ei lõpetanud, pisi-äpardusi ja unustamisi jagus ohtralt ning õhtu osutus lausa hüsteeriliselt äpardunuks.
Saime oma haagissuvila parandustöödelt tagasi ja nädalavahetus Haapsalus sai üsna kiirelt otsustatud. Väga meeldiv tundus mõte täielikust puhkusest mereäärses kuurortis. Pärnakana jumaldan Haapsalu oma imeilusate majade ning armaste tänavatega. Kodus asjade valmis sättimine sujus üsna tavapäraselt ja kui me üsna mõistlikul ajal startisime terendas mõnus puhkus juba kujutlustes. Reede nii arvanud ning kuskil pool tundi enne Haapsalu linnapiiri tuli mulle meelde, et ma jätsin külmiku sõidukindlalt sulgemata. Palusin Margusel peatuda, kes muidugi ei pidanud peatust vajalikuks, sest nagunii olime peaaegu kohal. Ajasin oma joru ning peatudes haagise võtmeid otsides selgus selle päeva kõige suurem prahmakas, võtmed olid koju jäänud… Tagasisõidul käisid juba loobumismõtted, aga tegime vanema lapsega Keila Statoilis hilisõhtuse burgeripausi ning tunnikese pärast alustasime uuesti sõitu sihtkohta. Loomad on ka liikvel ja päris aktiivselt. Meie teekond sisaldas takistustena põtra, metskitse ja siili, meist pääsesid nad elusalt.
Õnneks oli puhkus väga kosutav, magasime lastega päevaundki. Haapsalu oli sama armas nagu ikka ning haagiseelu maailma parim. Sain oma tööjulguse ja -tahte tagasi ja lõpetan tellimustöid. Suvine hajameelsus ei ole aga kuhugi kadunud. Eile avastasin, et olin ära unustanud lapse lasteaiakaaslase sünnipäeva ning täna hommikul selgus, et lasteaia üritus, mille arvasin olevat reedel, toimub hoopis neljapäeval. Loodan, et rohkem midagi ei unusta. Äkki peaks arsti juurde minema?