Terve suve olen elanud väikese ootusega ja nüüd tundub, et see sädemeke on hakanud tuld võtma. Oma füüsilist kuju võtab tasakesi unistus oma tööruumidest. Meie elamine täienes mõni aasta tagasi naabrionu krundi arvelt ning arvestatava aiapinna hulka kuulus ka üsna armetus olukorras kõva kõpitsemist vajav suvila. Ostmishetkel ei olnud muidugi minu praegused tegemised üldse plaanis, aga kuna naabrimees oli ametilt tisler, siis jäi majja kõva hunnik puitmaterjali ning mõned tööriistad. Notarist tulles viskasime veel mehega nalja, et mis sellest majast saab, sest eks ta paras prügikonteinerimaterjal ole. Tulevikuplaanid ajasid itsitama, sest ideede hulgas hüppasid lisaks meeste varjupaigale (juhul kui ma abikaasa peaks välja viskama), vanavanemate suvila, hiigelsaun ning töökoda mulle. Haa-haa, nüüd on see viimane naljakas mõte endale korraliku katust peale saamas ja tundub, et kui meie entusiasm just raugema ei hakka, siis saan hakata varsti tööl käima.
Seniks olen siiski veel nii mõndagi aega sunnitud toole lahti lammutama, väiksemaid värvitöid ning muid nokitsemisi tegema söögitoa põrandal ja terassil ning hoidma lastel silma peal, et nad liiga hoogsalt külalistetuppa ei tormaks, sest seal hoiustan valmis töid, mille hulgas on lisaks mööblile ka klaaskuplitega valgusteid. Ja minu noorem laps peab endiselt magama vanematega ühes toas, kuigi tema ülikaunis vanaaegne printsessivoodi on juba ammu valmis ning ka laps on valmis oma tuppa kolima. Aga ema veel ei ole, sest lapsukese tulevane tuba on suurepärane koht valgustite toorikute hoiustamiseks. Noh ja lisaks pidevalt täienevale projektivarule, leidub ka iga nurga peal valmis töid, mis on ostja ootel. Mul on juba üsna närviline ärevus sees, sest lapsed mu mööblile armu ei anna. Seetõttu on enamus valmis töödest susatud vähemkäidavatesse toanurkadesse, aga maja ei ole kummist ja siin majas elatakse.
Olen juba mitu nädalat mänginud abikaasa väljaütlemisega, et mul oleks angaari vaja. Nali naljaks, aga tegelikult olen ma seal maal küll, et toorikud suudan ma ehk kuhugi veel ära toppida, aga valmistööde pärast näen ma öösel õudusunenägusid. Mul on vaja ladu! Mitte midagi üüratusuurt, ühest küttevõimalusega ruumist, mis ei asuks liftita maja viiendal korrusel, kus oleks piisavalt kuiv, et seal mööblit hallitushirmuta hoiustada ning et see ei oleks miskit väga meeletu rendihinnaga. Varn on tegutsenud siiski alla aasta ja kogu teenitav raha läheb kohe materjali- ning mööblikuluks, nüüd ka töökoja ehitamisse. Ideaalne oleks kui see pind asuks Harku vallas või Laagri ümbruses või Tallinnas Haaberstis, Kakumäel, Õismäel, Mustamäel või Nõmmel. Jah, see on üleskutse!
Viskasin mõtte õhku, ehk tuleb mulle vajalikuga tagasi. Pakkumise võib teha siia kommentaaridesse, veelgi parem meili info@varn.ee või Varna FB sõnumitesse. Olen väga ootel, sest mure ei lase enam öösiti magada. Appi – appi!
Related Posts
