fbpx

Teist aastat järjest oleme me augusti esimesel nädalal Pärnus viibinud. Unelmate aeg - terve nädal kodulinnas, mõnus! Abikaasa saab pehmelt puhkusemeeleoludest tööellu naasta ja mina pikalt Pärnu kodu nautida. Ei ole tavalist nädalavahetuse süda paha sahmerdamist. Pikad jalgrattasõidud jäid seekord heitliku ilma tõttu minul küll tegemata, aga abikaasa nautis küll väga igapäevaseid jalgrattaga kontorisse sõitmisi. Väikese linna võlu!

Pärnu mõjub mulle alati inspireerivalt. Enamjaolt on see küll seotud suurepärase mööblivalikuga erinevates heategevuspoodides, kust ma mitte kunagi ostuta ei suuda väljuda. Teinekord jätan heaga just selle eelnevalt mainitu pärast minemata, kuigi kiusatus on suur. Nii ka seekord, sest minu isiklikud pea olematud sissetulekud kuluvad üsna kiiresti argistesse väljaminekutesse ning kõik, mis vähegi üle jääb, läheb ettevõtluse kuludesse. Samuti on hetkel erinevates toanurkades seisvates ja ostjat ootavates valmis töödes ning erinevates hoiupaikades üksteise otsa laotud projektides ja värvides kinni enamus Varn OÜ raha. Shoppamine jäi seekord ära, aga õnneks on minu Pärnu koduski ootel põnevaid esemeid, mida aja olemasolul kasvõi koha peal tuunida. Noh ja seekord nii läkski.

Saabusime pühapäeval sõbranna pulmast koju, haarasime lapsed Mummulandist, pakkisime asjad ja läksime Pärnusse. Olin just kasutanud oma viimase aja lemmikpoe Retrostuudio (e-stuudio veebileht saadaval siin!) suurepärast värviostu julgustavat kampaaniat, mis on küll praeguse seisuga läbi, olin ma varustatud enda arvates piisava koguse töövahenditega. Või vähemalt nii ma ise arvasin. Haarasin kaasa ka ühe valmiva lastekomplekti öökapikese, mõned värvid, shablooni, pintslid, teibid ning pakkisin kaubiku tihedalt täis koju minevat lastevoodit, mille veel samal õhtul kätte toimetasin. Hilja, väikeste laste magamineku aegu, sain liikuma. Pärnusse jõudes laadisin asjad maha ja järgmisel päeval sai hullus alguse.

Kõigepealt alustasin planeeritud tööga. Öökapike valmis üllatavalt nobedalt ja sai veelgi armsam, kui ma oma kujutlusvõimes seda ette nägin. Käed aga tahtsid edasi värvida. Peale öökapiga tegelemist, sai oma osa kolm täispuidust tooli, mis olid ka kujutlustes juba olemas, aga mitte nii kaunilt, kui need lõppkokkuvõttes välja kukkusid. Nende jaoks tegin ka väikese lisatellimuse ning müts maha Retrostuudio ees, tellimus oli põhimõtteliselt järgmise päeva õhtuks Pärnus kohal ning mina sain õhinaga katsetada. Hiljem muidugi taipasin, et otsakorral on ka valge värv, mille kaasa võtsin ning uueks tellimuseks ei olnud enam võimalust, käes oli nädalavahetus ning ees ootas kojusõit. Siiski suutsin pärast toolide valmimist sellest purgipärast alustada ühe kirjutuslaua projekti, mida ma nüüd koduselt lõpetada saan.

Nüüd olen teist päeva kodus. Eile oli täielik puuga pähe saanud tunne, mitte midagi ei osanud ette võtta, kõik tegemised jäid poolikuks. Täna on veidi parem, aga mööblimesinädalatelt argiellu tulek oli väike ehmatus. Teinekord mõtlengi, kas ma olen ehk veidi bipolaarne, või tripolaarne, nagu abikaasa selle jutu peale arvas. Erinevad meeleolud ikka kõiguvad seinast seina, maniakaalsele mööblituunimisele järgneb täielik languperiood, kus käin toast tuppa ning lõpetan ikka voodis raamatut lugedes ja ennast selle pärast halvasti tundes. Õnneks on veel veidike Pärnu eufooriat alles ning täna olen juba töövõimelisem. Hommikul harutasin tellimustöö tugitoole ja kirjutuslaud on praeguseks saanud teise värvikatte.

Kui pikalt peas küpsenud idee füüsilise väljuni saab 🙂

Lisa kommentaar

Ostukorv

Back to Top