Septembrit kajastavas kirjutises vihjasin uutele projektidele. Nüüd on need käivitunud, osad kogu täiega ja teised veel eelnevate sättimistega, mis omakorda on suur töö. Palju väikseid asju teeb ju kokku suure, ma vähemalt väga loodan, et teeb. Kuidagi peab ju endale sissetuleku tekitama. Mis Varnas ja lisaks käsil on? Kohe kirjutan lähemalt.

Olen juba mõnda aega südamest kiitnud ühte toredat inimest. Tema nimi on Teivi ja tema Retro Stuudio toob maale minu praeguseid lemmikvärve – Fusion Mineral Paint’i. Ühised huvid viisid pikkade vestlusteni ja tuli välja, et me Teiviga sobime väga hästi ning sealt edasi kulgesid arutelud unistustest muredeni. Üks hetk tuli Teivilt ka see küsimus, mida on mulle palju esitatud. Ta uuris, kas ma ei ole mõelnud oma toodete müümisele mõnes poekeses. Mul on sellele kohe mitu vastust. Esiteks on oma poe pidamine Tallinnas päris kulukas ettevõtmine, magusad üüripinnad on väga kulukad ning minu vahendid väga piiratud kui mitte olematud. Teine variant on oma kauba pakkumine mõnele poele edasimüügiks. See on ka probleem, sest edasimüüjad soovivad samuti teenida ning küsivad üsna kopsakat vahendustasu, mistõttu on minu valik anda tooted müüki materjali hinna eest ning jätta enda teenistus saamata või müüa väga kallilt. Ning üleüldse, palju on poode, kes võtavad müüki mööblit. Varnasid olen erinevatesse poodidesse jaganud, võiks jagada veel riidepuusid, aga nende pealt ma suurt ei teeni, sest ka nende puhul tuleb mängu hind ja vahendustasud. Üksi ei jaksa ma nii suurt massi toota, et kasu saada ja mõne toote puhul ei ole ka piisavalt toormaterjali. Nii me siis arutlesime ja unistasime. Mõtteid oli seinast seina kuni Teivi midagi väga ägedat välja mõtles.

Minusuguseid mööblivuntsijaid on teisigi ja ma arvan, et neid on samad mured. Paljudki on juba loobunud või loobumas. Mis oleks kui kogu mööbel oleks kättesaadav ühtses kohas, kus klient saab piisavalt suure valiku erinevatelt tootjatelt, et tekiks võrdlusmoment ja soov osta. Maailm pöörleb üha enam veebikaubanduse suunas, mistõttu idee keeras ka oma pead just selle võimaluse poole. Kõikedel väikestel tegijatel on oma sotsiaalmeedi väljund, võibolla isegi veeb, aga klient ei pruugi nii kannatlik olla, et tundide kaupa neid veebikesi tuulata ja oma ideaalset unelmate mööblitükki otsida. Paljud tegijad ei leia aega, et ennast iga päev pildil hoida. Haarasime härjal sarvist ning praegu on mõne kuukese tegutsenud üks tore ja armas mittetulundusühing. Eesti ReDisain MTÜ veidi üle nädala töös olnud ja juba on tekkinud esimene tagasiside. Tööd on muidugi veel väga palju, püüame ühiselt läbi närida ennast veebimaailma keerdkäikudest ning ennast pidevalt paremaks ja ilusamaks ja mugavamaks teha. Esimesed kliendid on huvi üles näidanud, mis on väga tore innustaja ja kompliment meile, et oleme liikumas õiges suunas. Nüüd on veel suur soov teisi endasuguseid leida, kes oma ilusa redisainitud mööbli meie hoole alla sooviksid anda.

Selle kõige sebimise juures võtsin julguse kokku ja hakkasin uuesti tegelema puhastusseadmete rendiga. See on puhas Varn OÜ teema jälle. Peale mõne kuu taguseid väntsutusi, väriseb süda ikka väga veel sees. Aga vaja on katsetada mitmel rindel. Seda enam, et seadmeid kasutan ka oma mööbli töös. Praegu ongi ettevalmistamisel üks suur projekt, mis hõlmab mööbli täielikku korda tegemist. Minu käes on kaks identset lastevoodit, vähe kasutatud, aga määrdunud madratsitega. Madratsid on kvaliteetsed ja neid oleks kahju lihtsalt määrdumise pärast ära visata, aga neist saab õnneks asja, olen paar päeva nendega tegelenud ja õigete puhastustehnikatega saab väga palju ära teha. Voodiraamid on kaetud kleepsudega, mis on samuti see teema, millega paljud lapsevanemad kokku puutuvad. Kleepsude eemalduseks tuleb mängu aurupesur, seda osa ootan ka huviga. Kui nüüd tekkis tuju katsetada, siis veebis saab masinate kohta infot rent.varn.ee ja Facebookis võib sõbraks hakata ning ajakohase infoga kursis olla www.facebook.com/rent.varn

Augustis sai mul lõplikult kõrini ja vahetasin koduse valmis mööbli ladustamise variandi garaaži vastu. Olin oma 18 ruutmeetrise maa-aluse garaažiboksi üle tõeliselt õnnelik. Mis siis, et peale piltide saatmist onutütarde ja õega ühisesse vestlusgruppi, tuli kommentaariks vihjeid narkokaubandusele ja surnukuurile. Tegelikult on see surnuaia-alune ruum veidi kõhe küll ja esialgu ajas oma asja ära, aga kui mu mööblivarandus ühe tigudiivani võrra suurenes, siis saabus kitsas kätte. Ning kui tulevikku vaadata, siis kuidas ma oma mööblit kliendile näitan? Vihjan sõbralikult, et tead, mul seal surnuaia all pimeda koridori lõpus on üks garaažiboks, seal saab näha, katsuda ja mõõta. Abikaasa tuli appi ja organiseeris mulle põhimõtteliselt sama ruutmeetri hinnaga pinna Lohu tänavale. See asub Mäepealse Maanteeameti büroo kõrval ja kui olen oma asjad sinna kolinud, siis saan avada Varnale hubase salongikese. Hoidke infol Facebookis silma peal, sest oodata on väikest tervituspidu.

Jaga postitust

Kirjuta siia oma mõtted..