Ma olen sünnilt ja hingelt pärnakas, Pärnu on mu kodulinn! Selle 10+ aasta jooksul, mis on kulunud mu pesast väljalendamisest, ei ole ma ühtegi jõuluõhtut mujal veetnud. Alati on enne jõululaupäeva ees sõit koju, selle aasta jõuludel samamoodi.
Minu vastutada on suur ja püha jõuluõhtusöök. Meie lauatagune seltskond on nende aastate jooksul kõvasti suurenenud, sellel aastal toitlustasin kokku kümmet suud. 22. detsembril tegelesin viimaste mõtetega varnade nokitsemise suunal ning lülitasin ennast ümber suurele toiduteole. Läbi aastate pakun enamjaolt sama sööki, nimekiri on juba peas, tuleb lihtsalt päevaplaan paika panna ja kõik sujub. Ma armastan jõulueelset turulkäiku, olen viimased aastad kapsa, liha, verivorsti, kartuli-aedvilja Nõmme turult ostnud, nii ka see kord. Viisin lapse varahommikul lasteaeda ja jõudsin enne 9.00 turule, müüjaid väga veel polnud, aga kõik vajalik oli olemas ja tühjade kätega ma ei lahkunud. Boonusena ostsin ka veidi Saaremaalt pärit lehterkukeseeni, nüüd tuli külm peale ja selle aasta viimasteks need tõepoolest jäidki. Nii väitis müüja ja tal oli tuline õigus. Käisin veel toidupoes ja pääsesin väga stressivabalt oma ostudega, hordid jäid mul nägemata. Mõned puuduolevad kingitused said seekord Telliskivi Loomelinnakus asuvatest poekestest, väga mõnus!
23. detsembri hommikul sujus kõik suurepäraselt, lapsed olid ilusti koos kõige vajaminevaga autos (verivorstid jäid siiski koju maha). Haakisime käru auto külge ja sõit võis alata. Päevaplaan nägi ette ka tee pealt mõnelt RMK alalt kuuse toomist, mobiilselt on see ikka väga mugav, kui vastava mobiilirakenduse kaart oleks veel ideaalselt töötanud… See selleks, kuusk sai Kernu koolimaja tagant igatahes tuppa. Pärnusse jõudes sättisime ennast mõnusalt sisse, puhkasin veel enne köögimaratoni, mis mind järgmine päev ees ootas. Lapsed muidugi minu rahusoovist väga ei hoolinud ja olid eriti pöörased, aga lõppkokkuvõttes kõik sujus. Jõululaupäeva hommikul panin liha ahju ja õhtul sumisesid kõik rahulolevalt laua taga.
Arvasin, et luban endale puhkuse ja Varna asjadega ei tegele. Hoolimata väga tegusast pühadeajast, olid minu mõtted ikka nagide ja nokitsemise ümber. Vahetasin jõuluoste tehes mõne poega visiitkaarte ning kirjutan veel enne aastavahetust mõned koostöö soovi kirjakesed, ehk läheb õnneks. Pärnus käisime käruga, läksime tühjaga, naasesime manti täis haagisega. Mu kodune “laoruum” sai varustatud imeilusa raudvoodiga, suure nõukaaegse vineerist nagiga (selle jätan endale) ja kahe puitraamis putitamist vajava tugitooliga. Rahutud jõulumõtted…
Related Posts
