Kriidivärvid ja nende eemaldamine

Mööbli värvimise rahustavasse tegevusse sukeldudes, katsetasin erinevaid värve. Proovisin tavalist ehituspoe mööblivärvi, kaseiinvärvi, kriidivärvi. Valik on väga lai ja meetodid on erinevad. Kriidivärvi juures võlus mind selle suurepärane katvus, imelihtsalt saab tumeda heledaks. Kriidivärv on tore kasutada, kui sellel ei oleks ainult seda värvi kinnitamise asja juures. Kriidivärvide puhul rõhutatakse mitte prepareerimist, mina seda päris lõpuni ei usu, eriti kui on tegu mööblitükiga, mida reaalselt kasutatakse. Kui asi on mööblis, siis tahan kindel olla, et värv ikka püsiks, mistõttu kriidivärvidega värvimisel kindlasti siiski valmistasin pinna korralikult ette ehk lihvisin, kruntisin ja värvisin. Kriidivärvi kinnistasin mööblilakiga ja seda vähemalt kahe kihiga. Vahatatud asi püsib ka, aga see peab olema mööbel, millel ja milles ei hoita plekke tekitavat kraami.

Uskumatu nagu ma olen, võtsin endale suve hakul ühe riskantse projekti. Üks kallis inimene sisustas korterit ning soovis sinna lumivalget söögilauda. Mul oli üks superkena polüesterlakitud lauaplaadiga modernistlik laud. Armastus esimesest silmapilgust! Ja kuna laud läks lähedasele, siis sai eelnevalt kokku lepitud, et sellest lauast tuleb väike eksperiment. Laua puhul klappis kõik, mida kriidivärvide tootjad suurelt kiidavad, ehk siis lauaplaadi lakikiht on üsna pretensioonikas ning minu loogika järgi tuleb seda eelnevalt hoolikalt töödelda, et värvil oleks sellele hea kinnituda. Laud sai värvitud tootja juhistest lähtuvalt ilma eelneva lihvita. Pesin ainult laua korralikult puhtaks, kuivatasin ja lasin mõne päeva veel niisama kuivada. Värvisin kolme värvikihiga ning kinnitasin värvi kahe vahakihiga. Järgmisel päeval pakkisin laua ettevaatlikult auto järelkärusse ning laud sai kohale toimetatud. Lugesin veel sõnad peale, et vaha tahab veel taheneda, mistõttu laud vajab vähemalt kuu aega õrna kohtlemist. Pool aastat hiljem värvisin sinna samasse korterisse asenduslauda ning tõin kriidivärvitud laua tagasi, et sellelt värv maha võtta.

Mõnes kohast oli korteri perenaine proovinud esialgu tekkinud plekke eemaldada. No need eemaldusid, aga koos vaha ja värviga. Hiljem ta loobus ning äratoodud laual oli paar päris korralikku kohviringi. Värv ise istus päris kenasti selle laua peal, mõnest kohast pudenes, aga üldmulje kaugelt vaadates oli hea. Siiski, vahatatud kujul on kriidivärv sellele lauale väga vale valik. Seda enam julgen soovitada kriidivärvi kinnitamiseks lakki, eriti tugeva kasutusega pindadele. Mina enam topelt tööd värvi kinnitamisega teha ei viitsi ja olen leidnud uued värvid, mis minu värvimisvajadused täielikult katavad. Aitäh, Teivi!

Kuidas sellist lauda puhastada? Olin eelnevalt poole kõrvaga kuulnud, et piiritusega saab vaha eemaldada. Nüüd oli vaja täpsemalt teada, kuidas kõige mõistlikum on alustada ja mis vahendeid kasutada. Inglisekeelsena on materjali piisavalt ning kasutasin esimese põhjalikuma artikli töövahendeid, sest artikli autor oli küsinud seda otse tootja käest. Vastuseks sai, et vaha eemaldamiseks on kõige parem vahend white spirit. Meil müüakse toodet sama nime all ja mul juhtus pudelike vajaliku vahendiga olemas olema. Haarasin veel ligi vee, käsna, karukeele ja kaabitsa ning kolisin kogu kraamiga õue. Leotasin lauaplaadi white spiritiga üle ning jätsin veidikeseks seisma, kui nühkima tagasi tulin, siis tuli kohe väga elavalt jälle meelde, miks mulle see vaha ei meeldi. Näkku lahmav aroomibukett sundis maski järgi haarama. Proovisin veidi veel ja mul hakkas paha, puhkasin, jalutasin ringi proovisin veel vee ja karukeelega küürida, paar õhukest kihti tuli maha, aga no see aurude kombo on minu jaoks ikka liig mis liig. Jätsin töö katki. Järgmiseks päevaks olid lõhnad välja auranud ja lähenesin vana hea taldlihvija ja liivapaberiga. Tunnike tööd, kisavad lapsed õues taustaks ning tolmuahviks muutununa võisin asja käiguga rahule jääda. Kriidivärv vedeles tolmuna kõikidel ümberkaudsetel pindadel ning karestatud oli ka paks lakikiht, millele uut värvi peale hakata pintseldama. Ehk siis minu soovitus on kui ei ole tegemist tundliku pinnaga, ehk siis ilusa mustriga spoon, õrn puit, siis lihvimisega saab tunduvalt kiiremini asja puhtaks. Kõnealuse laua puhul oli vaha korralikult värvi imendunud ja ettevaatlikult keemiaga töödeldes oleks olnud tegemist üüratu tööga.

Laud saab üsna kõva kasutust ja igaks juhuks töötlesin siiski ka uue värvi, mis iseenesest kinnitamist ei vaja spetsiaalse tugevadava lakiga. Usun, et nüüd püsib värv paremini ja pärast lõplikku kuivamist on küürimiskindel. Kriidivärvi ja vaha kombot soovitan aga kasutada sellistel pindadel, mis kõva kasutust ei saa, näiteks pidupäevaserviisi hoidvat puhvetkappi või voodikõrvast öökapikest, millelt kunagi toitu voodisse ei serveerita.