Sõbranna Kaie läks oma LoLo (link siin!) beebitarvetega müüma Kalamaja päevadele, kutsus mind ka, sest minu varnavaru sobiks ehk ka nendele massidele, mis möödunud nädalavahetusel Tallinna puumajaasumist läbi voorisid. Keeldusin viisakalt, sest Türi Lillelaada andunud külastaja-fännina olin ennast varakult juba müüjaks registreerinud. Tuleb välja, et oli suur ämber, millesse astuda ja otsus oli täiesti vale.
Aiaomanikuna ja emapoolset liini pidi lillesõbrana olen iga kevad mai lõpus sättinud oma autonina Türi poole. See on nagu viimane puhkehetk enne seda suurt suvist aiahullust. Peale laadal käimist saab aiandushooaeg justkui turbokiirusel hoo sisse ja Türi Lillelaat on selle sütitaja. Külastajana on mulle alati meeldinud just selle laada melu, rahvamassid, kes saabuvad ühte väikelinna täpselt sellel samal eesmärgil. Hinnad on muidugi laes, aga hea otsimise korral leiab ka müüja, kes on nõus kauplema või mõne väga hea laadapakkumise. No ja see lilleilu ja Türi linn ise oma imeilusate aedadega. Igatahes, olen oma plaanid igal aastal nii sättinud, et laupäevasel päeval igal aastal võtan selle päeva iseendale ja naudin täiega melu. Eelmisel aastal samal ajal mul mingisuguseid varnaplaane veel ei olnud, aga käsitööalalt põikasin huvilisena läbi küll. Seal oli päris suur trügimine ja rahvast meeletult palju, mis minu selle aasta kauplejaks registreerumise otsust ka väga suurelt mõjutas. Muidugi ei osanud ma sellel otsustamise hetkel mõelda ühele väiksele agale, tegemist on siiski LILLElaadaga ja enamjaolt on ostjad seal ju taimejahil. Loogiline, onju? Niisiis, vale otsus!
Türi Lillelaat kestis reedest pühapäevani. Kauplejalt oodati iga päev kella kahksast kohalolekut ja müügipäevad olid pikad. Lastele oli meil õnneks hoidjad organiseeritud ja nii me neljapäeva õhtul Viljandisse vanaema-vanaisa juurde sõitsime. Ma olin veidi pabinas, sest pesamuna pole varem hoidja juures ööbinud, õnneks oli tal venna tugisikuna kaasas ja nagu hiljem selgus, igatsesin ja muretsesin mina rohkem kui lapsed. Nemad said suurepäraselt hakkama ning selle asemel, et laadamelus neid oma telgi juures hoida, said nad turvaliselt koduhoovis terve päeva õues mängida. Lapsed olid ülirahul! Abikaasa oli plaanitud mulle kahe päeva abiliseks ja laupäeval saabus mulle appi maailma parim müügiagent Siri. Reede hommikul sujus meil kõik suurepäraselt, telginikats kerkis Marguse osavate käte all kiiresti ning kogu vajalik kraam oli kaasas, päev tõotas tulla imeline, sest hommikune ilm oli juba supermõnus. Noh, tegelikkus oli nii, et enamuse päevast istusime niisama ja päeva müük oli suur ja ümmargune null. Vägisi kippus asi kahjumisse ning meenutas väga Tallinna Käsitöömessi. Nüüd tagantjärgi saan ka seda kindlalt öelda, sest laupäeval müüsin 3 varna ja 2 kuumaalust, kõikidele tegin allahindlust ja pika päeva lõpuks sündis selle ürituse ainus õige otsus – laupäeva õhtul laager kokku panna ning pühapäeval mitte kaubelda. Kuna abikaasa käis laste ja vanavanematega ka õhtul väikse aja arusaamatusega meid vaatamas, siis olime Siriga kahekesi meisterpakkijad ning nagu kogenud telgipüstitajad ennemuiste, oli meil telk ilusasti kokku pakitud. Marguse saabudes oli vaja ainult asjad peale laduda ning ära sõita.
Türi lähistelt me siiski ära ei sõitnud, sest meil oli ööbimine imelises Tori mõisas. Pisikese mõisa omanike vaev selle taastamisel paistis silma igast otsast ning hoolimata mõnest puudusest, millega meie õnneks arvestama ei pidanud, oli see pererahva poolt väga maitsekalt sisustatud. Peremees ja -naine ise olid imearmsad ning ülimalt külalislahked. Pühapäeval vestlesime perenaisega, kellel on ka oskused restaureerimisalal, mööbli teemadel. Mul oli suurepärane võimalus käia uudistamas ka teiste tubade sisustust ja see tõesti oli imekaunis. Mõisa aias võtsid meid vastu värskelt lehtes põlispuud ning kevadine linnukoor. Meie jaoks oli asjal muidugi ka üks väga suur pluss, hoolimata pikkadest laadapäevadest, saime laste hoius oleku ajal magada. Läksime enne kümmet magama ja magasime terve öö segamatult kella seitsmeni. Mida muud veel tahta. Kellel isutama hakkas, siis Tori mõisa kodulehe link on siin!
Praeguseks hetkeks on plaanis veel üks solidaarsuslaat. Sellel aastal toimub Harku Valla Külade päev Vääna-Jõesuus (ürituse link siin!) ja sõbrannale kaaslaseks ma sinna müüma veel lähen. Praeguseks hetkeks ei ole ennast rohkem välimüükidele kirja pannud ja ausalt, ei taha ka. Niikaua kui mööblit ja tellimusi jagub, elatan ennast enamvähem ära. Kes tahab veel varnasid katsuda, siis 11. juunil võib mind ja Tasku Draakonit (FB koduka link siin!) Vääna-Jõesuu randa külastama tulla.
Related Posts
