Kui aastake tagasi ei tundunud seda ajakest absoluutselt mingiteks poe kõrvalprojektideks leiduvat, siis see haagissuvila kõpitsemine on küll midagi sellist, milleks rõõmuga oma aega võtan. Seda enam, et väljas on valgem ja olen pigem selline pärastlõunal-õhtupoolikul tegutseja tüüp. Nädalavahetusel ja esmaspäeval mõned tunnikesed väikeses järelveetavas majakeses nokitseda on mõnus. Aga eriti mõnusaks teeb selle projekti see, et abikaasa lööb selles hea meelega nõu ja jõuga kaasa, ma ei pea üldse paluma ega utsitama, tuleb ise ja rõõmuga.
Eelmisest postitusest on mõned nädalad möödas ja vahepeal oleme põhiliselt tegelenud lammutamise ja planeerimisega, ehk kõva jõudu vajavate töödega. Sooja vee asjaga vaidlesime veidi tulisemalt ja kuna see majake on selline hobiprojekt, mida me endale kasutamiseks ei tee, jätame sooja vee otsustada uutel omanikel, kui need mingi aeg tekivad. Ehk siis boilerit me ei panegi, aga teeme kraanivärgi nii, et oleks valmidus soojaks veeks, ilma, et peaks kogu veesüsteemi ümber ehitama. Gaasiboiler on ideaalne lahendus, aga see kergitab valmis suvila hinda 1000 euro võrra. Elektriboileri paigaldus tundub mõttetu, sest võibolla soovib uus omanik, ise otsustada, kuidas soe vesi majja saab ja kui see otsus gaasi poole kaldub, tuleb elektrikas ikka likvideerida.
Olen teinud mõned postitused projekti kohta Instagramis ja Varna Facebooki lehel ning paljudel tuttavatel ja jälgijatel on tekkinud küsimus, miks me seda endale ei tee. Olen seda juba eelnevalt maininud ja kordan üle. Meil endal on haagissuvila olemas, mis vastab täpselt meie vajadustele ja me sellest loobuda veel ei kavatse. See pisike projektsuvila on meie neljaliikmelise pere jaoks liiga väike. Selles on 3 voodikohta, meid on 4, põrandaruumi on küll madratsi jaoks, aga haagissuvila elu üks mõte, vähemalt minu jaoks, on ülim mugavus. Ja minu jaoks algab mugavus heast magamisasemest. Pisisuvila on loominguse eneseväljenduse küpsev vili.
Viimase paari nädala jooksul oleme põhliselt vanu kruvisid välja keeranud. Küll akutrelli, küll pisikese kruvikeeraja abil. Oleme manti välja vedanud ja kardinasiine lahti kangutanud. Kindel on see, et senine pruunikas varvigamma saab teise näo. Üks söögilaud/voodi on eemaldatud ja sinna tuleb päris voodi. Samuti on sealt nurgast eemaldatud 2 kappi, et natuke õhulisust juurde tekitada. Kõikide suvilasse jäävate kappide uksed on eest võetud, et need saaks minna värvimisele. Suvila on 1990-nda aasta väljalase ja ostes kinnitas müüja, et nii heas seisukorras vanakesi väga ei leidu, nüüd kui oleme veidi lammutanud, noogutan sellele kaasa. See pisike retrokas on ikka väga hästi hoitud!
Teine lauaosakond/voodi jääb alles, aga teistmoodi värvigammas. Patjade polstritöid ma ise ei tee. Olen vaadanud ja ideid kogunud, surfanud Pinterestis ja üks asi, mis silma jääb on polstritööde kvaliteet, mis paljudel isetegijatel just hiilgav ei ole. Kindlasti on inimesi, kes ei ole kunagi õmmelnud ja teevad kohe esimese töö sellise, nagu oleks selle 30-aastase töökogemusega eriala meister teinud. Mina selline imelaps ei ole. Olen õmmelnud küll: padjakatteid, kleite, pluuse, kardinaid. Mis polstrit puudutab, siis on mul oma standardid ja need on päris kõrged. Kvaliteetne peab olema kangas ja kvaliteetne peab olema töö. See tõttu läks söögilaua ümber asuv pehme mööbli osakond oma ala meistri käe alla ja olles näinud, katsunud ja imetlenud tema töid, olen ma kindel, et saan hea asja. Kanga otsimiseks oli mul eelnevalt paar mõtet, aga need olid kas hinnalt krõbedad või ettetellimisega. Mul olid mingisugused toonieelistused, aga päris kindel ei ole ma siiani, mistõttu oli kanga valimine tohutu raske. Mul kipuvad alati asjad nii olema, et kui midagi vajan, siis peab see kohe olemas olema. Olin veidi varem juba veidi otsingutööd teinud, aga seda õiget ei olnud veel leidnud. Facebookis on selline huvitav grupp Sisekujunduse jutunurk :) ehitus, remont, sisustus, disain jne., sealt olen leidnud inspiratsiooni ja palju häid nõuandeid, otsustasin sealt kangaotsinguteks abi küsida. Vastuseid tuli ja samuti üks põnev arutelu haagissuvila värskendamise teemadel, aga päris seda õiget sealt ei leidnud. Lõppkokkuvõttes läksin ikka Kangadžunglisse, kus olid suurepärased allahindlused. Kuigi, eelmainitud pood ei ole mu lemmik kangapood – kaupa on palju, aga minu jaoks, on mööblikangaste valik igav. Ostuga ma siiski sealt lahkusin ja kui töö on valmis, eks siis näha ole kuidas see minu valitud kangakombo suvilas töötama hakkab.
Veidi nokitsemist vajab veel gaasiahi. Selle tööle panekuks särstu andev patareipesa on põrutada saanud ja loksub sõidu ajal paigast. Sellega ei ole õnneks midagi kapitaalset vaja teha, lihtsalt paremini kinnitada ja siis üks proovisõit teha. Elektrisüsteem on heas korras, valgustid vajavad kaasajastamist, on vaja osta aku, mille pealt hakkab valgus ja väikesed elektritarbijad töötama. Vaja on lisada mõned lülitid valgustitele ja mõned USB pesad. Veevärgil on lisaks kraanile vaja vahetada kõik vanad torud, see on hügieenilistel eesmärkidel tehtav töö, samuti vajab vahetamist puhta vee paak ning musta vee paaki ei ole praegu üldse. See viimane ei ole küll esmatarbekaup, aga samal platsil viibivate inimeste suhtes viisakas. Suht rõve on kui su hambapesuvesi ja nõudepesu jäägid kellegi teise telkimisplatsile voolavad. Lisaks on vaja tekitada gaasiballoonide turvaliseks veoks alused ja kinnitusrihmad. Köögi tasapinna ja lauakatte uuendamiseks on mul üks plaan, mis vajab veel veidi eeltööd, aga sellest kirjutan kindlasti mõnes tuleviku postituses.
Mind ootavad ees pahteldamistööd, mida õnneks palju ei ole ja lihvimistööd, mida on jälle omajagu. Siis saab kogu kupatuse tolmupessu panna ja siis saab värvida! Seda viimast ootan juba väga ja selle kohta võtan kindlasti eraldi sõna. Aga niikaua kuni sinna jõuan, stay tuned! Kõige rohkem emotsioonipostitusi sellest projektist leiad Varna Instagramist, midagi postitan ka Facebooki, aga mitte nii palju kui Instasse ;)
Related Posts
