Mustlane

Kes veel mäletab, siis oktoobri lõpus käisime abikaasaga ühel tripil. Otsustasime lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ja lisaks kaubikutäiele mööblile haakisime Hollandis sappa ühe pisikese haagissuvila. Nagu meie peres ikka, siis otsus millegi ägeda tegemiseks tuleb suht kiiresti ja kui see idee meid elevile ajab, siis me pikalt kummi ei venita. Mõeldud-tehtud! Kirjutasin sellest siin. Nüüd on see pisike retrosuvila meie hoovi peal talve külmemad ja pimedamad kuud üle elanud ning on olnud aega ideid koguda.

Mõtteid on mitmesugusesid ja kui Pinterestis lappama hakata, siis järjest rohkem inspiratsiooni tekib. Kuigi väga tahaks rääkida-kirjutada kujundusest, on see, nagu igasugune mööbli värvimine, magustoit. Tegelt on mul visioon enamvähem selge. Valikus on võimalused, kas teha suvila eestlaslikult tagasihoidlikus võtmes või minna veidi üle võlli. Kui nüüd aus olla, siis tegelikult ja päriselt tahaks seda viimast versiooni natuke rohkem, aga tükk maad olulisemad asjad on vaja enne ära teha, niikaua saan veidi kaaluda veel lõplikku kujundust ja hoian seda veidi veel vaka all 😛

Mis sellest suvilakesest siis saama peaks. Ruumiga meil just kiita ei ole ja praegu seisab suvila meie enda haagissuvila kõrval ja ideaalis me seda endale jätta ei sooviks. Väga äärmisel juhul rendiks seda välja, aga see ei ole kõige parem variant, sest esiteks tõmbab pidurit ajafaktor – oleme abikaasaga mõlemad suht tihedalt igasuguste tööde ja lasteasjadega täis bookitud. Rentnikega tegelemine ja juhendite jagamine võtab omajagu aega, mida meil eelnevalt mainitud põhjustel tihti napib. Teiseks, olles ise haagissuvila omanik, tean kui õrnad need on. Kui haagissuvilaga midagi juhtub enda kasutuses, siis elab kuidagi selle valu üle. Aga kui keegi teine rendi ajal midagi ära lõhub, siis olgugi, et kõik lõhutu saab rahaliselt kompenseerida, tean juba ette, et südamevalu on mul suur ja iga killuke teeb meele tohutult kurvaks. Kui see aeg kätte jõuab, siis on selgus majas. Enne on vaja tegeleda igasuguste kalkulatsioonide ja pakkumiste võtmisega ning nii jõuan ma kõige suurema dilemmani. Kui palju sellesse raha paigutada?

Ligi 10 aastat haagissuvilaga reisinuna tean, mis on minu jaoks ülimalt oluline. Aga kui üks olulisemaid asju, mis elu nii supermõnusaks teeb, nõuab 1200-eurost investeeringut, kas asi oleks seda väärt? Eriti kui suvila läheb müügiks. See tähendab, et see summa lisandub suvila müügihinnale. Kas sellele leiduks sellisel juhul ostja? Ma räägin soojast veest. Sellel pisisuvilal ei ole küll dušši- ja tualettruumi, aga on kraanikauss nõude pesuks. Meie tegime oma haagissuvilaga selle väjamineku ja ma ütlen, et kui võtad asja nagu oma päris liikuvat kevad/suve/sügiskodu, siis see on tõeliselt asja ette läinud investeering. Kui alguses üritasime asja ära ajada elektriboileriga, siis olgu juba ette öeldud, elektriboiler vajab korralikku voolu ja akuga seda õiget särtsu ei saa. Enne gaasiboileri ajaarvamist katsusime vee soojendamiseks kuskilt voolu saada, aga enamjaolt lõppes see kuskil metsas generaatori käivitamisega ja ausalt, minul oli iga jummele kord metsloomade või kaaspuhkajate ees maani häbi. Soe vesi on väikeste lastega mugavalt iga ilmaga trippimisel must have, eriti kui pardal on beebi. Praegu boilerit ei ole ja vee- ja elektrisüsteemid vajavad nagunii värskendamist, gaasisüsteemid kontrollimist. See ongi mind kõige rohkem muserdav ja kõige rohkem vaidlusi esilekutsuv teema, see boileriteema. Kas elekter või gaas, nagunii tuleb midagi sinna panna. Elektriboiler on pea 3 x soodsam, aga kui on soov kuskil ääremaal omaetteolemist nautida, siis see ära ei toida. Palun aidake mind, mu mõistus on otsas ja tuleb tark otsus teha ja suhteliselt kiiresti!

Sisustuse koha pealt tuleb veidi lammutada. Mõni mööbliese on ebavajalik. Nii väikeses haagissuvilas üle kolme inimese ei ööbi ja praegu on voodikohti kolmele, aga need on kõik lauast ja toolist ümberpaigutavad, mis tähendab seda, et praegu on suvilas üks suurem laud nelja istekohaga ja üks väiksem laud kahe istekohaga, mõlemad käivad voodiks ja väikese kattemadratsiga on täitsa mugavad. Kuna meie enda haagissuvilal on meile mugav voodi ja lastele narivoodi, siis tean, kui mõnus on päris voodi, päris madratsiga ja just nii saabki olema ka väikeses suvilas. Ees ootab veidi demonteerimist. Samuti vajavad voolu kokkuhoiuks vahetamist kõik valgustid ja omast kogemusest võin öelda, et au ja kuulsus säästlikule LED-tehnoloogiale! Natuke on nokitsemist köögikraani kaasajastamiseks ja katsetada on vaja veel külmiku töökindlust, aga see kõik on ütlemata põnev.

Suvila uuenduskuuris plaanin sisetöödel kasutada Fusion mineraalvärve. See projekt tundub piisavalt paras, sest nii saan katsetada ka nö. köögivärskendamist mineraalvärviga, sest kõik kapid on justkui köögikapid, peavad need ju vastu pidama ja üle elama meie niiskevõitu talve ning suvilaga reisimise hooajal on need kasutuses. Värvimisega seoses on veel teine mõttekoht – kas värskendada ka väliskesta? Mulle tegelikult endale väga meeldib see sellise retrona. Mängin vaimusilmas väga tihti sellise mõttega, et kui sisemus teha väga eriline, siis on kontrast välise ja sisemise vahel võibolla rohkem vau-efektiga. Jälle mõttekoht…

Nii ma siin istun vastu ööd ja raudselt täna uinuda ei saa, sest ajasin mõtted jälle liiga liikvele, ups 😀 Teisalt segab uinumist ka elevus, et nüüd on vaja tegutsema hakata. Õnneks on ilmad mahedamad ja päevad pikemad, kas olete märganud, et kella 17st ei ole enam kott-pime? See tähendab, et varsti on õhtud valgemad ja peale tööd jaksab ka juba nokitseda, kuigi jah, praegu jääb see tegutsemine pigem nädalavahetustesse. Käärime käised üles ja hakkame tööga pihta! Järgmises haagissuvila projekti postituses kirjutan, kuidas sisu “kiilakaks” võtmine läks 😉

Jaga postitust

Kirjuta siia oma mõtted..